▓▓ Eksklusiivne eesti keel ▓▓

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Unes õppimine
Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Ladina keel - elav keel?
Tänapäeval on inglise keel kõige olulisem universaalne keel. Seda õpetatakse üle maailma ja on paljude Rahvaste riigikeel. Varem oli see roll ladina keelel. Ladina keelt rääkisid algselt latiinid. Nad elasid Latiumis, mille keskuseks oli Rooma. Keel levis Rooma impeeriumi laienedes. Vanas maailmas oli ladina keel paljude emakeeleks. Nad elasid Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Kuid suuline ladina keel erines klassikalisest ladina keelest. See oli kõnekeel, mida nimetati rahvaladina keeleks. Rooma võimu all olevates piirkonnas leidus erinevaid dialekte. Keskajal arenesid dialektidest riigikeeled. Ladina keelest tulenevaid keeli nimetatakse romaani keelteks. Sinna alla kuuluvad itaalia, hispaania ja portugali keel. Ka prantsuse ja rumeenia keeled põhinevad ladina keelel. Kuid ladina keel ei surnud tegelikult kunagi välja. 19. sajandil oli see oluline suhtluskeel. Ja see jäi haritlaste keeleks. Ladina keelel on endiselt oluline tähendus tänapäeva teaduses. Paljude tehniliste terminite juured võib leida ladina keelest. Lisaks õpetatakse koolides endiselt ladina keelt kui võõrkeelt. Ja ülikoolid eeldavad sageli ladina keele oskust. Niisiis pole ladina keel surnud, kuigi seda enam ei räägita. Ladina keel on viimastel aastatel taas populaarsust koguma hakanud. Aina rohkem inimesi soovivad ladina keelt õppida. Ladina keelt peetakse endiselt mitmete maade keelte ja kultuuride kujundajaks. Seega olge julge õppima ladina keelt! Audaces fortuna iuvat, julgeid aitab saatus!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Märkide keel
Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk "nähtav" keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Kreoolkeeled
Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Naised ja mehed räägivad erinevalt
Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada "nõrka" keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Meedia ja keel
Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Õppimine ja emotsioonid
Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati "probleemi" meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Sõna ja sõnavara
Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameisterB572. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keeleõpe varases eas
Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Õppimine ja õppimise tüübid
Kui kellelgi õppimine eriti ei edene, võib asi olla valesti õppimises. See tähendab, et nad ei õpi viisil, mis sobib nende "tüübiga". Üldiselt tuntakse nelja õppimistüüpi. Õppimistüüpe seostatakse meeleelunditega. Nendeks on auditoorne, visuaalne, kommunikatiivne ja motoorne tüüp. Auditoorne tüüp õpib kõige paremini seda, mida ta kuuleb. Näiteks mäletab ta hästi meloodiaid. Õppimisel loeb ta endale; sõnavara õpib ta kõva häälega. Seda tüüpi inimene räägib tihti iseendaga. Talle on abiks CD-de ja loengute kuulamine. Visuaalne tüüp õpib kõige paremini seda, mida ta näeb. Tema jaoks on oluline materjali lugeda. Ta teeb õppimise ajal palju märkmeid. Talle meeldib õppimisel kasutada pilte, tabeleid ja küsimuskaarte. Seda tüüpi inimesed loevad palju, näevad tihti und ja seda just värviliselt. Visuaalne tüüp õpib kõige paremini kenas keskkonnas. Kommunikatiivne tüüp eelistab vestluseid ja arutelusid. Nad vajavad koostööd või teistega suhelda. Nad küsivad klassis palju küsimusi ja õppivad hästi rühmades. Motoorne tüüp õpib läbi liikumise. Ta eelistab "õpin tegemise käigus" meetodit ja tahab kõike proovida. Talle meeldib õppimise ajal liikuda või nätsu närida. Talle ei meeldi teooriad, vaid katsed. Märkimisväärt on asjaolu, et peaaegu igaüks on nende tüüpide segu. Seega pole olemas inimest, kes esindaks üht kindlat tüüpi. Sellepärast õpime me paremini, kui kaasame kõik meeleelundid. Siis on aju aktiivne mitmel erineval moel ja salvestab uut teavet hästi. Loe, arutle ja kuula sõnavara! Seejärel tee sporti!