▓▓ Eksklusiivne eesti keel ▓▓

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Emakeel? Isakeel.
Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Romaani keeled
700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühmaB630. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keel ja kirjutamine
Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Germaani keeled
Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma. Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned. Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused. Germaani keeli on umbes 15. Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest. Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata. Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga. Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel. Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma. Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel. Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse. Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled. Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled. Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka. Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud. Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel. Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma. Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas. Kõikidel germaani keeltel on ühised juured. Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge. Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste. Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid. Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem. Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist. Tetooni rahvas ei ühinenud. Seepärast puudus neil ka ühine identiteet. Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele. Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Näpunäiteid õppimaks uut keelt
Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Slaavi keeled
Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keeled ja ütlused
Ütlusi leidub igas keeles. Niisiis on ütlused oluliseks rahvusliku identiteedi osaks. Ütlused peegeldavad riigi norme ja väärtuseid. Nende vorm on tavaliselt tuntud ja kindel, mida ei saa kohandada. Ütlused on alati lühikesed ja tabavad. Tihti kasutatakse neis metafoore. Paljud ütlused on ka luulelises vormis. Enamik ütlusi annab meile nõu või aimu, kuidas käituda. Kuid mõned ütlused väljendavad silmnähtavat kriitikat. Ütlustes leiab tihti ka stereotüüpe. Seega võivad need olla riigi rahva tüüpilistest iseärasustest. Ütlustel on pikk traditsioon. Aristoteles kiitis neid kui lühikesi filosoofilisi teoseid. Retoorikas ja kirjanduses on nad oluliseks stilistilised kujundid. Eriliseks teeb neid igavene päevakohasus. Keeleteaduses on isegi eraldi teadusharu,B721 mis tegeleb ainult selle teemaga. Paljud ütlused eksisteerivad korraga mitmes keeles. Need võivad olla leksikaalselt identsed. Sel juhul kasutavad erinevate keelte esindajad samu sõnu. Bellende Hunde beißen nicht, Perro que ladra no muerde. (DE-ES) Teised ütlused on aga semantiliselt sarnased. See tähendab, et sama mõtet väljendatakse erinevate sõnadega. Appeler un chat un chat, Dire pane al pane e vino al vino. (FR-IT) Niisiis aitavad ütlused meil mõõista teisi inimesi ja kultuure. Kõige huvitavamd on aga ütlused, mida tuntakse üle maailma. Need on inimelu "põhiteemadest". Need ütlused käsitlevad universaalseid küsimusi. Need näitavad, et me oleme tegelikult kõik ühesugused - ükskõik, mis keelt me räägime!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Paus on eduka keeleõppe osa
Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidestB724. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Positiivsed keeled, negatiivsed keeled
Enamik inimesi on optimistid või pessimistid. Aga mis saab kohaldada keeled ka! Teadlased analüüsivad tihti keelte sõnavara. Sageli saavad nad tänu sellele hämmastavaid tulemusi. Inglise keeles on näiteks rohkem negatiivseid kui positiivseid sõnu. Negatiivsete emotsioonide kirjeldamiseks on peaaegu kaks korda rohkem sõnu. Lääne ühiskonnas mõjutab sõnavara inimesi. Inimesed ei kurda väga tihti. Nad kritiseerivad palju asju. Üldiselt kasutatakse rohkem negatiivse tooniga keelt. Kuid negatiivsed sõnad on huvitavad ka teisel põhjusel. Nad sisaldavad rohkem teavet kui positiivsed. Põhjus võib peituda meie evolutsioonis. Kõigi elusolendite jaoks on alati olnud oluline tuvastada ohtu. Riskantses olukorras tuli kiiresti reageerida. Peale selle tahtsid nad ohu eest hoiatada ka teisi. Seetõttu oli oluline suuta edastada teavet väga kiiresti. Tuli öelda võimalikult väheste sõnadega nii palju kui võimalik. Peale selle pole negatiivsel keelel erilisi eeliseid. Seda on meil kõigil lihtne ette kujutada. Inimesed, kes räägivad ainult negatiivselt on kindlasti ei ole väga populaarne. Lisaks mõjutab negatiivne keel meie emotsioone. Positiivsel keelel võib seevastu olla positiivne mõju. Alati positiivsetel inimestel on rohkem edu oma karjääriredelil. Niisiis peaksime kasutama oma keelt hoolikamalt. Sest meie valime, millist sõnavara kasutame. Ja keele abil loome oma reaalsuse. Niisiis: räägi positiivselt!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Grammatika takistab valesid!
Igal keelel on oma iseärasused. Kuid on ka omadusi, mis on unikaalsed kogu maailmas. Selliseks keeleks on Trio. Trio on Lõuna-Ameerika indiaanlaste keel. seda keelt räägib Brasiilias ja Surinames umbes 2000 inimest. Trio keele teeb eriliseks selle grammatika. Sest see sunnib kõnelejat rääkima alati tõtt. Selles on süüdi nö frustreeriv lõpp. Selline lõpp lisatakse Trio keeles tegusõnale. See näitab, kui tõene lause on. Lihtne lause aitab selgitada, kuidas see täpselt toimib. Võtame lause laps läks kooli. Trio keeles peab kõneleja lisama verbile teatud lõpu. Antud lõpu abil saab ta edasi anda info, kas ta nägi last ise. Kuid ta saab ka öelda, ta teab said kellegi jutu järgi. Või ütleb ta lõpu abil, et ta teab, et see väide on vale. Niisiis peab kõneleja keskenduma sellele, mis ta ütleb. Mis tähendab, et ta peab ütlema, kui tõene ta väide on. Niimoodi ei saa ta midagi salajas hoida ega ka väidet pehmendada. Kui Trio keele rääkija jätab lõpu ära, peetakse teda valetajaks. Surinames on ametlikuks keeleks hollandi keel. Tõlkimine hollandi keelest trio keelde on tihti keeruline. Sest enamik keeli on palju vähem täpsed. See võimaldab kõnelejal jääda ebamääraseks. Seega ei keskendu tõlgid alati sellele, mida nad ütlevad. Trio rääkijatega on aga sellepärast raske suhelda. Aga võib-olla oleks frustreeriv lõpp kasulik ka teistele keeltele!? Mitte ainult poliitikute keeles...