▓▓ Eksklusiivne eesti keel ▓▓

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Loomade keel
Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Universaalne inglise keel
Inglise keel on kõige levinum keel maailmas. Aga mandariini või kõrg-hiina keelel on kõige rohkematel inimestel emakeeleks. Inglise keel on emakeeleks "ainult" 350 miljonile inimesele. Samas on inglise keelel palju teisi keeli mõjutanud. 20. sajandi keskpaigast alate on see omandanud suurema tähenduse. Antud mõju on suuresti tingitud USA arenemisest superriigiks. Inglise keel on paljude riikide koolides esimeseks võõrkeeleks. Rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad inglise keelt ametliku keelena. Inglise keel on paljudes riikide ametlikuksks või ühiseks keeleks. Samas on võimalik, et varsti võtavad inglise keele üle teised keeled. Inglise keel kuulub lääne-germaani keelte hulka. Seetõttu on ta tihedalt seotud näiteks saksa keelega. Kuid keel on viimase 1000 aasta jooksul oluliselt muutunud. Varem oli inglise keel käändeline keel. Enamik grammatilise funktsiooniga sõnalõppe on kadunud. Seetõttu võib inglise keelt lugeda isoleeritud keelte hulka. Seda tüüpi keel on sarnasem hiina kui saksa keelega. Tulevikus lihtsustub inglise keel veelgi. Ebaregulaarsed tegusõnad tõenäoliselt kaovad. Inglise keel on võrreldes teiste indoeuroopa keeltega lihtne. Aga inglise ortograafia on väga raske. Seda kuna inglise keele õigekiri ja hääldus erinevad üksteisest tugevasti. Inglise ortograafia on olnud sama juba sajandeid. Aga hääldus on oluliselt muutunud. Selle tulemusena kirjutatakse inglise keelt nii, nagu seda räägiti 1400. aastal. Ebareeglipärasusi leidub ka häälduses. Ainuüksi tähtede kombinatsioonile ough on 6 erinevat varianti! Proovi ise! – thorough, thought, through, rough, bough, cough.

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Kiired keeled, aeglased keeled
Maailmas on üle 6000 keele. Aga kõigil neil on sama eesmärk Nad aitavad meil vahetada teavet. See toimub igas keeles erineval moel. Kuna iga keel käitub vastavalt oma reeglitele. Keeltel on ka erinev rääkimise kiirus. Keeleteadlased on tõestanud seda mitmetes uurimustes. Selleks tõlgiti lühikesed tekstid mitmesse keelde. Seejärel loeti tekstid oma emakeeles ette. Tulemus oli selge. Jaapani ja hispaania keeled on kõige kiiremad keeled. Nendes keeltes räägitakse ühe sekundi jooksul peaaegu 8 silpi. Hiinlased räägivad tunduvalt aeglasemalt. Nad räägivad ainult 5 silpi sekundis. Kiirus sõltub silpide keerukusest. Kui silbid on keerulised, võtab ka rääkimine kauem aega. Saksa keeles on ühes silbis näiteks 3 häälikut. Seetõttu räägitakse suhteliselt aeglaselt. Kiiresti rääkimine ei tähenda siiski, et oleks palju rääkida. Hoopis vastupidi! Kiiresti hääldatavates silpides on väga vähe teavet. Kuigi Jaapani keeles räägitakse kiiresti, antakse edasi vähe sisu. Samas "aeglane" hiina keel ütleb paari sõnaga väga palju. Inglise silbid sisaldavad samuti palju informatsiooni. Huvitav on see, et analüüsitud keeled on võdselt tõhusad! See tähendab, et aeglaset kõneleja ütleb rohkem. Kiiresti rääkija vajab rohkem sõnu. Lõpuks jõuavad kõik oma eesmärgini samal ajal.

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Baski keel
Hispaanias on neli tunnustatud keelt. Need on hispaania, kataloonia, galeegi ja baski keel. Baski keel on ainus, millel pole romaani juured. Seda räägtakse Hispaania-Prantsusmaa piirialal. Baski keelt räägib umbes 800.000 inimest. Baski keelt peetakse Euroopa vanimaks keeleks. Aga keele päritolu on siiani teadmata. Seetõttu on baski keel keeleteadlastele endiselt mõistatuseks. Baskimaa on ka ainus isoleeritud keel Euroopas. See tähendab, et ta ei ole ühegi teise keelega geneetiliselt seotud. Selle põhjuseks võib olla tema geograafiline asend.. Baski inimesed on mägede ja ranniku tõttu elanud alati isolatsioonis. Nii säilis keel ka pärast indoeurooplaste sissetungi. Nimi baskid pärineb ladinakeelsest sõnast vascones. Baskid nimetavad end Euskaldunak'ideks ehk baski kõnelejateks. See näitab, kui palju nad samastuvad oma keele Euskara'ga. Sajandeid on euskara'd edasi antud põhiliselt suulisel kujul. Seetõttu on leitud vaid mõned kirjalikud allikad. Keel pole ikka veel täielikult standariseeritud. Enamik baske on kaks-või mitmekeelsed. Aga nad siiski säilitavad baski keelt. Baskimaa on autonoomne piirkond. Baski keele oskus hõlbustab keelepoliitika protsesse ja kultuuriprogramme. Lapsed saavad valida baski- või hispaaniakeelse hariduse vahel. Baskidel on ka mitmeid neile iseloomulike spordialasid. Niisiis paistab baskidel kultuuril ja keelel helge tulevik. Muide, kogu maailm teab ühte baskikeelset sõna. See on "El Che"viimane nimi - ... jah, õige, Guevara!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Malta keel
Paljud eurooplased, kes soovivad parandada oma inglise keele oskust, reisivad Maltale. Seda seetõttu, et selles Euroopa miniriigis on inglise keel riigi ametlik keel. Ja Malta on tuntud oma paljude keeleõppe koolide poolest. Kuid mitte sellepärast ei paku keeleteadlastele see maa huvi. Neid huvitab Malta hoopis muul põhjusel. Maltal on ka teine ametlik keel: malta (või malti) keel. See keel on välja arenenud araabia keele dialektist. Tänu sellele on malta keel ainus semiidi keel Euroopas. Kuid keele süntaks ja fonoloogia on araabia keelest siiski erinevad. Malta keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Kuid nende tähestik sisaldab mõningaid erisümboleid. Lisaks on täiesti puudu tähed c ja y. Malta keele sõnavara sisaldab paljude erinevate keelte elemente. Peale araabia keele on malta keelt mõjutanud ka itaalia ja inglise keel. Aga ka foiniiklased ja kartaagolased mõjutanud kohalikku keelt Seetõttu peavad mõned teadlased malti keelt araabia kreoolkeeleks. Aja jooksul on Maltat okupeerinud erinevad võimud. Kõik nad jätsid oma jälje Malta, Gozo ja Comino saartele. Pikka aega peeti malti keelt murrakuks. Kuid see on alati jäänud "päris" maltalaste emakeeleks. Ka seda keelt pärandati edasi suuliselt. Alles 19. sajandil hakkasid inimesed oma keelt üles kirjutama. Tänapäeval on hinnanguliseks kõnelejate arvuks umbes 330 000. Malta on olnud Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast. Seega on malti keel üks Euroopa ametikest keeltest. Aga maltalaste jaoks on nende keel vaid osa nende kultuurist. Ja nad on õnnelikud, kui välismaalased tahvad malti keelt õppida. Maltal on kindlasti piisavald keeltkoole...

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keel ja muusika
Muusika on ülemailmne nähtus. Kõik rahvad teevad muusikat. Ja muusika on arusaadav kõikides kultuurides. Teaduslik uurimus on seda tõestanud. See, lääne muusika mängis isoleeritud hõimu inimesed. See Aafrika suguharu puudus juurdepääs tänapäeva maailmas. Siiski nad tunnistasid, kui nad kuulsid, rõõmsameelne või kurb laule. Miks see nii on ei ole veel uuritud. Aga muusika tundub olevat keelt ilma piire. Ja me kõik oleme mingil moel teada, kuidas seda tõlgendada õigesti. Kuid muusika pole evolutsioonilise eelise. Et me ei mõista seda niikuinii seostatakse meie keelt. Kuna muusika ja keel kuuluvad kokku. Nad on töödeldud samasugused ajus. Samuti toimivad sarnaselt. Mõlemad ühendavad toonid ja helid kindlate reeglite alusel. Isegi beebid mõista muusikat, nad õppisid, et emakas. Seal nad kuulevad meloodia oma ema keelt. Siis, kui nad satuvad maailma, mida nad mõistavad muusika. Võiks öelda, et muusika imiteerib meloodia keeles. Emotsioon väljendub ka kiirus nii keele ja muusika. Nii et kasutades meie keeleoskused, mõistame emotsioone muusika. Seevastu muusikaline inimesed sageli õppida keeli lihtsamaks. Paljud muusikud pähe keeltes nagu meloodiaid. Seejuures nad mäletavad keelt paremini. Üht-teist huvitavat on, et laulu ümber maailma kõla väga sarnased. See näitab, kuidas rahvusvaheline keel muusika on. Ja see on ka ilmselt kõige kaunim keeles ...

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Geenid mõjutavad keelt
Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keelte tulevik
Hiina keelt räägib rohkem kui 1,3 miljardit inimest. Hiina keel on kõige kõneldum keel maailmas. Nii jääb see ka paljude aastate pärast. Paljude teiste keelte jaoks ei paista tuleviku nii helge. Kuna paljud kohalikud keeled surevad välja. Praegu räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. Kuid eksperdide arvates on enamik neist väljasuremisohus. Umbes 90% kõikidest keeltest kaovad. Enamik neist surevad välja juba sel sajandil. See tähendab, et iga päev kaob üks keel. Tulevikus muutub ka individuaalkeelte tähendus. Inglise keel on hetkel veel teisel kohal. Emakeelena kõnelejate arv aga ei jää samaks. Selle eest vastutab demograafiline areng. Mõne aastakümne pärast domineerivad juba teised keeled. Hindi/urdu ja araabia keel on peagi 2. ja 3. kohal. Inglise keelele jääb 4. koht. Saksa keel jääb täiesti esikümnest välja. Malai keel aga hakkab kuuluma tähtsamate keelte hulka. Kuigi palju keeli sureb välja, tekib ka uusi. Neist saavad hübriidkeeled. Keelehübriidide hakatakse eelkõige rääkima linnades. Arenevad täiesti uued keelevariandid. Nii et tulevikus saab olema mitmeid inglise keele vorme. Kogu maailmas kasvab oluliselt kakskeelsete inimeste hulk. Kuidas me räägime tulevikus, on hetkel veel ebaselge. Kuid isegi 100 aasta pärast on siiski olemas erinevad keeled. Seega õppimine ei lõppe niipea...

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Piltide keel
Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti"suitsetamine keelatud" piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!
Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten. Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...