▓▓ Eksklusiivne eesti keel ▓▓

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keel ja reklaamid
Reklaam esindab teatud vormis kommunikatsiooni. Ta soovib luua kontakti tootjate ja tarbijate vahel. Nagu igat tüüpi suhtluses on ka reklaamil pikk ajalugu. Poliitikud ja kõrtsid kasutasid reklaame juba antiikajal. Reklaami keeles kasutatakse kindlaid retoorikavõtteid. Kuna sellel on eesmärk ja on niisiis planeeritud kommunikatsioon. Meid kui tarbijaid tuleb teavitada; meie huvi tuleb püüda. Aga ennekõike peame me tahtma toodet ja seda siis osta. Seetõttu on tavaliselt reklaamikeel väga lihtne. Kasutatakse vähe sõnu ja lihtsakoelisi loosungeid. Siis peaks meie mälu suutma hästi säilitada kuulutuse sisu. Väga sageli kasutatakse teatud tüüpi sõnu nagu omadussõnu ja ülivõrret. Toodet kirjeldatakse kui eriti kasulikku. Seetõttu on reklaami keelt tavaliselt väga positiivne. Huvitaval kombel mõjutab reklaami keelt alati kohalik kultuur. See tähendab, et reklaami keel räägib meile palju erinevatest ühiskondadest. Tänapäeval domineerivad paljudes riikides mõisted nagu "ilu" ja "noorus". Sõnad "tulevik" ja "turvalisus" esinevad samuti tihti. Lääne ühiskondades on eriti populaarne inglise keel. Inglise keelt peetakse kaasaegseks ning rahvusvaheliseks. Seepärast mõjub antud keel hästi tehnikatoodete reklaamimisel. Romaani keeltest pärit sõnad tähistavad mõnulemist ja kirge. Eriti populaarne on neid kasutada toiduainete ja kosmeetika reklaamimisel. Dialektide kasutamisel soovitakse rõhutada kodumaiseid ja traditsioonilisi väärtusi. Toodete nimetused on sageli neologismid või välja mõeldud sõnad. Nad on tavaliselt tähenduseta, kuid meeldiva kõlaga. Kuid mõned tootenimetused suudavad ka tõelist karjääri teha! Üks tolmuimeja nimi on muutunud isegi tegusõnaks – to hoover! (ing k. tolmu imema)

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Ladus kõne on õpitav!
Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Tonaalsed keeled
Enamik maailmas räägitavatest keeltest on tonaalsed keeled. Tonaalsete keeltepuhul on tooni kõrgus väga oluline. Toon määrab, mis tähendus sõnal või silbil on. Seega toon kuulub kindlalt sõnaga kokku. Enamik Aasias kõneldavatest keeltest on tonaalsed. Näiteks võib tuua hiina, tai ja vietnami keele. Aafrikas leidub samuti erinevaid tonaalseid keeli. Ka paljud Ameerika põlisrahvaste keeled on tonaalsed. Indoeuroopa keeled sisaldavad enamasti vaid tonaalseid elemente. Näiteks kehtib see rootsi ja serbia keeles. Tooni kõrguste arv on erinevates keeltes erinev. Hiina keeles on neli erinevat tooni. See tähendab, et silbil ma võib olla neli tähendust. Need on ema, kanep, hobune ja käratsema. Huvitaval kombel mõjutavad tonaalsed keeled ka meie kuulmist. Absoluutset kuulmist uurivad teadustööd on seda tõestanud. Absoluutne kuulmine on võime kuulda helisid täpselt. Absoluutset kuulmist esineb Euroopas ja Põhja-Ameerikas väga harva. Seda on vähem kui ühel 10 000st inimesest. Hiina keelt emakeelena rääkivate inimestega on teisiti. Nende hulgas on absoluutse kuulmisega inimesi 9 korda rohkem. Meil kõigil oli sündides absoluutne kuulmine. Me kasutasime seda, õigesti rääkima õppida. Kahjuks enamik inimesi kaotavad hiljem selle oskuse. Tooni kõrgus on oluline ka muusikas. Eriti oluline on see tonaalsete keeltega kultuurides. Nad peavad järgima meloodiat väga täpselt. Muidu saab ilusast armastuslaulust üks absurdne lugu!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keele muutumine
Me elame maailmas, mis muutub iga päev. Seepärast ei jää ka meie keele areng kunagi seisma. See areneb koos meiega ja on tänu sellele dünaamiline. Muutused võivad mõjutada kõiki keele osi. See tähendab, et muutused võivad mõjutada erinevaid aspekte. Fonoloogilised muutused mõjutavad keele kõla. Semantilised muutused muutuvad sõnade tähendused. Leksikaalsed muutused hõlmavad sõnavara. Grammatilised muutused muudavad grammatilisi struktuure. Keeleliste muutuste põhjused on erinevad. Sageli on olemas ka majanduslikud põhjuseid. Rääkijad või kirjutajad tahavad säästa aega ja vaeva. Sellisel juhul muudavad nad oma keelt lihtsamaks. Ka uuendused võivad viia keele muutusteni. See juhtub näiteks siis, kui leiutatakse mõni uus asi. Need asjad vajava nime, seega tekivad uued sõnad. Keele muutus ei ole tavaliselt planeeritud. See on loomulik protsess ja tihti toimub see automaatselt. Kuid rääkijad saavad muuta oma keelt ka täiesti teadlikult. Seda teevad nad siis, kui soovivad saavutada teatud mõju. Keele muutust soodustab ka võõrkeelte mõju. Seda on eriti hästi märgata nüüdsel globaliseerumise ajal. Inglise keel mõjutab teisi keeli rohkem kui ükski muu keel. Peaaegu igas keeles võib leida ingliskeelseid sõnu. Neid nimetatakse anglitsismideks. Keele muutuseid on kritiseeritud ja kardetud juba antiikajast saati. Samas on keele muutused ka positiivsed. Sest see tõestab: meie keel on elus - nagu meiegi!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Beebid on huultelt lugejad!
Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. "Ema" ja "isa" – lihtne öelda igas keeles!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Õppimine muudab aju
Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keele areng
On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui homo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Rääkides iseendaga
Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Keelelised geeniused
Enamik inimesi on hea meel, kui nad oskavad üht võõrkeelt. Kuid on ka inimesi, kes enam kui 70 keeled. Nad kõik tekstid ladusalt rääkida ja kirjutada neid õigesti. Võib öelda, siis on inimesed, kes on hüper-polyglots. Mitmekeelsuse nähtus on olnud sajandeid. Paljud aruanded inimesed, kellel on selline Anne on. Kust see võime tuleb on ei ole veel põhjalikult uuritud. Selle kohta on mitmeid teaduslikke teooriaid. Mõned usuvad, mitmekeelsete üksikisikute ajud on struktureeritud erinevalt. See erinevus on eriti nähtav Broca keskus. Kõne on toodetud käesoleva osa aju. Selles valdkonnas rakud on ehitatud erinevalt mitut keelt valdavad inimesed. On võimalik, et nad töötlevad infot paremini tulemusena. Siiski täiendavaid lisauuringuid selle teooria on puudulikud. Ehk mis on otsustav on lihtsalt erakordne motivatsiooni. Lapsed õpivad teiste laste võõrkeele väga kiiresti. See on tingitud asjaolust, et nad tahavad sulanduvad mängides. Nad tahavad saada osa kontserni ja teistega suhtlemiseks. Olles seda öelnud, nende õppe edukus sõltub nende tahtmist lisada. Teine teooria eeldab Aivo asja kasvab õppe kaudu. Seega, mida rohkem õpime, lihtsam õppimine muutub. Keeled, mis sarnanevad üksteisega on ka lihtsam õppida. Nii õpib inimene, kes räägib Taani räägivad Rootsi või Norra kiiresti. Paljud küsimused on siiani vastuseta. Mis on kindlasti, aga on see, et luure ei mängi rolli. Mõned inimesed räägivad mitmeid keeli vaatamata madala luure. Kuid isegi suurima keelelise geenius vajab palju distsipliini. See on veidi lohutav, eks?

 

[☾♔TALAYEH_A♔☽]

Andekas keelebeebi
Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!